kirja suurus

TPL_EURO_WABB_LOGIN

Menüü

TPL_EURO_WABB_LANGUAGES

Please select your preferred language

The EURO-WABB Project

An EU Rare Diseases Registry for Wolfram syndrome, Alström syndrome, Bardet-Biedl syndrome and other rare diabetes syndromes.

TPL_EURO_WABB_BREADCRUMBS

Insuliin. Mida see teeb?

Glükoos tekib peaaegu kõikide toiduainete, eriti tärkliserikaste toiduainete seedimisel. Me vajame insuliini, et nendes toiduainetes sisaldavast glükoosist energiat omastada. Insuliin on eriline keemiline aine (hormoon), mida toodab kõhunääre ning mis võimaldab glükoosil vereringest meie keha rakkudesse jõuda ja meile energiat anda. Ilma insuliinita jääb glükoos vereringesse ega saa anda meile energiat, mida vajame.

Inimesel, kel ei ole diabeeti, sõltub toodetava insuliini kogus söödud glükoosi-/tärkliserikaste toiduainete kogusest ning kasutatud ja vajalikust energiast. Vere glükoositase püsib vahemikus 3.5 mmol/l ja 7 mmol/l.

Mis juhtub, kui insuliini ei ole piisavalt?

Kui pankreas ei tooda piisavalt insuliini, püsib glükoos vereringes ja vere glükoositase tõuseb. See võib tekkida järk-järgult, kuid lõpuks tõuseb glükoositase veres nii kõrgele, et glükoos läheb vereringest neerude kaudu uriini. Kõrge veresuhkru tase tõukab ka vee vereringest välja, põhjustades täiendavat uriini väljutamist. See omakorda teeb inimesel väga suure janu. Kui veres olevat glükoosi ei ole võimalik kasutada energia tootmiseks, peab keha leidma teised alternatiivsed „kütused“. Organism hakkab energia saamiseks kasutama ümber keha talletunud rasva,mille tulemusena ilmuvad verre ketoonid.. Vere kõrge glükoositase ja ketoonid võivad tekitada inimesel väga halva enesetunde.